Sihanoukville

Kambodža suurim puhkusekuurort on Sihanoukville. Ilusad rannad, baarid ja palju lõbusaid inimesi. Ja muidugi palju eestlaseid!
Meie ööbisime Serendipity ranna läheduses, kus asub ka eestlaste hotell ja rannabaar. Rand ise ei ole midagi erilist, konid ja prügi liival laiali, palju flaierite jagajaid ja pediküüri pakkujaid.  Hiljem kuulsime, et antud teenusega võib kaasneda ka küüneseen või tühjendatud rahakott.
Järgmisel päeval käisime Otrese rannas, mis on umbes 8 km Serendipitylt. Sõit sinna oli humoorikas, raha kokkuhoiu mõttes võtsime rolleri $3 eest ja rollerijuht, Liisa ja Kristian asususid teele. Iga pöördega liikusime rohkem üksteisele otsa ja tekkis küsimus, kas Kristian püsib ikka peal. Õnneks jõudsime kenasti kohale ning tuli aeg lainetesse joosta!
Sealne rand on palju puhtam nii liiva kui müügimeeste suhtes. Vesi on helesinine ja mõnusalt soe. Lasknud kehal  päikese ja tuule käes puhata, äratas meid reisipakkuja. Kutt tutvustas end kui mr. Mickey,  rääkis väga head inglise keelt ja koukis kotist aina uusi pilte ja lendlehti erinevate saarte ja tegevuste kohta. Samaaegselt tiirutas meie ümber kergelt segane tegelane, kes käsitsi kirjutatud A4 lehti meile ette viskas ja seosetut juttu ajas. Kuid lõpuks otsustasime mr.Mickey käest võtta reisi saartele ja jääda ööks Koh Ta Kievile. Enamasti minnakse suuremale saarele Koh Rongile, kuid olime kuulnud selle ülerahvastatusest ning ka mr. Mickey soovitas eelkõige väiksemat saart. Seal olevat rahulikum ja palju ilusam. Maksime 1/3 raha deposiidiks ja jäime ootama, kas saime tüssu või mitte.
Kõndisime ringi, võtsime baaridest happy hour jooke ja elu oli ilus. Lisaks rannatoolidele leidub seal mugavaid lebotoole, kiikesid ja isegi onne puu otsas. Liisa ilmselgelt tormas kiikuma ning keerutama. Ühel hetkel rõõmsalt keerutates avastas ta enda ees seismas lehma! Ütleme nii, et üllatus ja ehmatus oli sama korralik kui Kristiani naerupahvak antud juhtumile.
Kui päike loojas ja pimedus võttis maad hakkasime otsima transporti koju. Kuidagi olime kokteilidele liialt raha kulutanud, niiet alles oli vaid $1, millega tuk-tuki mehed rahul ei olnud. Peale suuremat kemplemist viskas üks meid siiski koju ära. Juhei!
Õhtul otsustasime minna eestlaste baari ja vaadata, milline siinne ööelu välja näeb. Meie üllatuseks oli kogu baaris olev kontingent eestikeelne ja -meelne, mängis eesti muusika ja kõigil oli lõbus. See oli meie jaoks midagi uut, nii palju eestlaseid ja eesti keelt nagu oleks tagasi kodus. Võtsime ämbri ( u. 1 liiter kokteili, üldiselt rumm-cola) ja uurisime kes-kus-mis teevad või teinud on. Enamasti tullakse siia lihtsalt puhkusele, päikest ja randasid nautima, kuid reisiselle nagu meie naljalt ei leia. Hiljem läks kõrvalbaaris suuremaks peoks ning kolisime sinna üle. Palju rahvast, päevitunud kehad, külmad joogid, vali muusika, hoogsalt tatsuvad tantsuplätud ja möllu jätkub rannabaaris hommikuni.
Järgmisel päeval käisime Victory Beachil kartulisalatit söömas. See rand on vallutatud  meie idanaabrite poolt ning kõikjal sildid kirilitsas ja kostub venekeelset jutuvada. Koht nimega White Rabbit pakub  head kartulisalatit, mitte päris sama mida kodustel sünnipäevadel nosida saab, kuid suhteliselt maitsev.  Üldiselt oli rannasviibijate keskmine vanus 50 ning midagi eriti ilusat seal polnud.
Ootasime põnevusega, kas järgmisele hommikule planeeritud sõit saartele toimub, rannast tellitud reis ei tundunud kõige turvalisem valik. Kuid hommikul kell 8 seisis hosteli ees tuk-tuk mr. Mickeyga ja viis meid Otrese Beachi sadamasse. Saime hommikusöögi rannas, ronisime paati ja minek. Lained olid korralikud ning kõik said rohkem või vähem mereveega piserdatud. Esimeses peatuspaigas saime snorgeldada, mis ei osutunudki kõige meeldivamaks. Näha sai nii mõndagi, kuid soolane merevesi tungis silma ja suhu. Ilmselt oli asi ka meie suhteliselt nullilähedastes oskustes. Järgmisele saarele ehk Bamboo Islandile jõudes saime päevitada, ujuda ja niisama lesida. Kahjuks oli seal kõva tuul ning kogu tegevust väga nautida ei saanud. Õnneks saime seal korraliku lõuna ja peale seda algas meie jaoks sõit Koh Ta Kievile. Vahepeal tekkis paanika, sest paat millega tulime lahkus, kuid meie seljakotid ja muu vara olid ju paadis! Õnneks märkasime, et asjad on kaldale tõstetud, kuid ilma jalanõudeta. Kõik laabus kui meid saarele kolima hakati, sest jalanõud ootasid meid kenasti paadis.

Tagasi mandrile jõudes tunnetasime endas hoopis teistsugust energiat. Meie aeg saarel oli laadinud kõiki varusid. Mõnus oli tagasi tsivilisatsioonis olla, minna internetti ja vaadata CNN uudiseid. Järgmisel päeval jalutasime turule, mis asub rannast eemal linnas. Seal nagu ikka oli palju sebimist, lõhnabukett rikkalik ja kaubavalik kirju.
Olime kuulnud, et 24.02 toimub suurejooneline pidu eestlaste hotellis Beach Road, kus esineb ka Jaan Pehk. Panime oma nimed kirja ja sättisime selga  parimad pühapäeva riided, mida seljakotist leidsime. Sissepääs maksis $20, mis sisaldas T-särki, kontserti, õhtusööki ja viina. Basseini ääres rippusid sinimustvalged lipud, rahvast oli kogunenud umbes 70 ning põnevus oli õhus. Loojuva päikese saatel algas kontsert hümniga ning edasi tegi Jaan Pehk oma lugusid. Vahepeal juhtusid väikesed tehnilised viperused kui keegi juhtme taha komistas ja kõlarid vaikisid. Pärast humoorikat kontserti ootas meid õhtusöök ehk kiluvõileivad, mulgikapsad ja kruubipuder. Kodus olles ei ole taolistest toitudest väga hoolinud, kuid siin maitses kõik nii hästi. Ühiselt võeti pitsidest viina ja öeldi tooste. Mõne aja pärast oli noorte seltskond juba päris lõbus, hõisati, tantsiti laual ja lauldi rahvuslikke laule. Siin mängitakse vaid kord aastas eesti muusikat ning see on 24.02.
Omanik Lauri uuris mitu korda kuidas meeldib ja kas jäime rahule. Kiirelt oli juba väike pressiteade meie sündmusest Eesti meedias ja Lauri oli väga rahul. Seda olime ka meie kui umbes kell 1 hostelisse jõudsime ja pidime seletama eestlaslikku pidupäeva sealseile töötajaile. Pühade puhul lihtsalt valati tühi pits viina täis ja pidi tervitama isamaad.
Mõned tunnid und ning bussisõit Phnom Penhi algas tundega, et eile oli väga lõbus.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s