Siem Reap ehk troopika ja tuk-tukid

Tere Kambodza! Maandudes Siem Reapi lennujaamas teatas piloot, et väljas on 27 kraadi ja kell on 21.30 õhtul. Lennukist väljudes tervitas meid lämbe õhk nagu loomaaia troopikamajas. Viisa tegime piiripunktis. Ootad järjekorras, annad ankeedid, maksad 20 dollarit ja kui pilti pole tuleb tasuda 21. Sõites tuk-tukiga hosteli poole veendusin, et SR on väike ja pime linn, kus on lõbusad inimesed. Tänavavalgustus on vaid peatänavatel, tänavad on räpased ja halvas olukorras ehk mitte midagi taolist nagu oli Tai. Hostelis võeti meid suhteliselt külmalt vastu ja meie tuba oli väga huvitav. Umbes 4 meetri kõrguse laega, wc/vannituba oli tuppa ehitatud väikesele kõrgendikule, kuid ilma laeta. Päris tore on erinevatel toimingutel juttu ajada, sest kuuldavus on 100%.

20140224-160034.jpg

Meie päev oli olnud pikk ja kõhud tühjad, seega lasime tuk-tukil viia meid kuhugi, mis veel (23.00) lahti on. Selleks sai kohalik söögikoht, oma räpasuse, inglise keelt mitte valdavate ilmselt pilves tüdrukute peetav telgialune. Peale seda ekslesime pimedate tänavate vahel hosteli poole. Kogu see suhtumine ja keskkond oli Taist nii erinev. Pealegi hostelisse jõudes oli õuele raudvõre ette tõmmatud ning kolistamise peale ärkas üks töötajatest, kes väljas sohva peal sääsevõrgu sees magas ja lasi meid sisse. Väga omapärane hostel. Järgmisel hommikul kohtus Liisa seltskonnaga, kes kõik Hiinas õpivad. Ivana Slovakkiast, Cintia Hispaaniast, Rebecca Sinšellidelt ja Mustafa Türgist. Laenutasime jalgrattad ja sõitsime linnas ringi. Meeletu palavus, tolm ja liiklus rikkusid sõiduvõlu, aga enam-vähem nägime linna. Käisime Angkori käsitöö kojas, kus taastatakse iidseid skulptuure, graveeringuid ja maale. Saime töökodades ringi käia ja näha millest ja kuidas kõik valmivad. Seal töötavad mitmed kurdid ja tummad ning ratastoolis inimesed. Tore, et ka neile on tööhõivet leitud. Õhtul läksime kõik koos välja, kirju seltskond ja eestlased. Siem Reapis on väga rikas ööelu, eraldi pubi/klubi tänav Pub Street ja hulgaliselt baare. Ka siin on ööturg ning meie vahva türklane esindas oma rahvust suurepäraselt kaubeldes kõikjal. Saime kamba peale osta särke odavamalt, sama ka kõikide teiste kaupadega. Pärast vahvat pubi/ klubituuri võtsime tuk-tuki, sest olime lootusetult eksinud. See, et meid oli 6, polnud probleem, Mustafa istus kuskil ees ja teised mahutasid end väikesesse kaarikusse. Siinsed tuk-tukid meenutavad suurel osal väikeseid 2-4 kohalise kaarikuid. Järgmine hommik oli keeruline. Plaan oli minna päikesetõusuks Angkor Wati. See tähendab lahkumist kell 5 hommikul, kui kell 2 magama minna, siis võib olukord muutuda veidi keeruliseks. Kristian jäi koju magama ja ma põrutasin tuk-tukiga teistele järele. Kogu see käik oli müstiline, pimeduse varjus sisenemine, tajuda iidse ehitise piirjooni taskulampide sähvides. Ja nii me ootasime, mida valgemaks läks seda rohkem rahvast tuli. Ja tõsi, päikesetõus oli imeline. Nüüd asus kogu inimhord templit vallutama. Neid tundeid ei anna kirjeldada mis tekivad esimesel Angkor Wati külastamisel. See on tohutu!

IMG_1556

Käisime läbi kõik peamised templid, Bayon ehk nn nägudega, elevantide terrassi ja viimaseks nn Tomb Rideri templi. Need olid vaimustavad, kuid palavus, magamatus ja väsimus tegi oma töö ning lõpuks tahtsime vaid koju.

IMG_1657vaid 1 2400'st naeratusestIMG_1760

Oh girls, pose!
Oh girls, pose!

 

 

IMG_1827Tegelikult võlgneb Angkor oma kuulsuse Angelina Joliele ja Tomb Riderile. Peale seda filmi on Siem Reap õide puhkenud ning iga aastaga ,külastab linna ja iidset Angkorit aina rohkem inimesi. Peamiselt ongi SR täielik turistide linn, mida valitsevad tuk-tuki juhid. Mõned asjad, mida võiks teada Kambodża kohta. 1975 toimus siin kohutav genotsiid ehk 1/3 rahvastikust tapeti olematutel põhjustel. Igas peres on keegi, kes sai surma. Seetõttu on rahvas väga noor, keskmine vanus 23 aastat ning tänavapildis vanu ei näegi. Kõikjal on kenad noored inimesed säravate naeratustega. Kõige mõttekam on ärgata hommikul vara, 12 ajal varjuda ja tukastada ning 15 ajal uuesti välja minna. Ja seda harrastavad nii kohalikud kui turistid. Meie elu sai huvitava pöörde kui otsustasime, et otsime uue ööbimiskoha. Leidsime “hea” pakkumise basseiniga hotellis, mille eest pidime välja käima 27 dollarit. Broneeringu kinnituse saabudes saabus karm reaalsus, et olime vaadanud valesti ning kahe öö summa kokku läks 60 dollarit, mis on kolm korda kallim kui hostel. Agoonia, mis valitses oli päris korralik. Aga tühistada enam ei saanud, mis seal ikka naudime basseini siis. Ja asju pakkides otsisin madratsi vahelt oma kreemi, mis varem sinna kukkunud oli. Üllatus oli suur, kui lisaks kreemile tõmbasin välja kaks 50 eurost. Tundub, et karma politsei näitas meile rohelist tuld.

Uus hotell on mugav, ilus tuba, voodipesu (hostelites sellist asja nagu tekikott ei eksisteeri ja linades on üldiselt augud või plekid), flat screen TV, külmik, vann ja muidugi kauaoodatud bassein.
le läheb. Aga valikut on seinast seina ja igaüks võib midagi endale leida. Kuuenda päeva hommikul asusime teele Battambangi.

20140224-155048.jpg

Tegelikult oli see päris väike ja peale meie eriti kedagi seal ei käinud. Aga keskpäevase kuumuse eest oli võrratu väljapääs.

Viimastel SR päevadel käisime Jällegi Angkoris ja vaatasime kaugemaid templeid ehk suur ring. Seda broneerides pani Liisa jällegi puusse arvates, et suur tähendab peamised ja ekstraks kaugemad. Tegelikuks ringiks osutus hoopis päikesetõus Angkor Watis ja vanemad ning kaugemad templid, kuid õnneks leppisime hotelli tuk-tuki juhi Laga kokku, et saame näha ka Bayoni, mida Kristian väga näha tahtis. La oli kindlasti meie lemmik, sest siira naeratuse ja lahke olekuga murrab ta nii mõnedki südamed.

 

IMG_2051

IMG_2072IMG_2155IMG_2130

IMG_2173
Indiana Jones Angkori saladuste jahil
IMG_2189
Indiana Jones leidis kadunud poja!

Templite l’heduses on palju lapsi, kes tahavad erinevaid asju maha parseldada. leidsime poisis, kes ei soovinud terve templi jooksul meist eemalduda ja vastas vaikiva jaatusega pakkumisele, meiega koos Eestisse tulla. Imetleme poisi sihikindlust ning kui kellegil on alustavasse ettev6ttesse sihikindlaid noori vaja, siis siin leidub neid kuhjaga!

IMG_2231

IMG_2205

IMG_2273

 

 

Õhtul käisime vaatamas Khmeri tantsushowd. See toimus uhkes hotellis, makstes 12 dollarit on võimalik nautida tunniajast varjuteatri ja tantsuetendust ning buffee õhtusööki. Tähelepanek kohalikust köögist, kõrvitsat saab kasutada väga mitmel viisil ning see maitseb hästi. Kas asi oli korralikult täis söödud kõhus, aga jäime õhtuga väga rahule.

IMG_1880 IMG_1895 IMG_1907 IMG_1912

SR on ka rikas kohaliku kunsti poolest. Paljud noored kunstnikud müüvad oma töid nii turul, galeriis kui templites (saab jälgida kuidas teos valmib). Käisime läbi mitmed galeriid ja nähtu oli väga hea. Siinne värvivalik on julge ja rikkalik, kasutatakse palju ajaloolisi temaatikat, mis turistidele muidugi peale läheb. Aga valikut on seinast seina ja igaüks võib midagi endale leida. Kuuenda päeva hommikul asusime teele Battambangi.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s