Chiang Mai

Lõpuks jõudsime oma Kagu-Aasia rännaku esimesse sihtkohta ehk Chiang Maisse.
Hostelisse jõudmiseks võtsime punase tuk-tuki, mille juht ei saanud tegelikult üldse aru kuhu ta sõitma peab. Ühel hetkel kargas meie taksosse vanem ameeriklane, kes õnneks selgitas juhile, kuhu meid viia. Silamkila rd ehk tai keeles spordiväljaku tee ning soi 1 ehk esimene tee välja. Siinsed tänavasüsteemid vajavad harjumist, kuid midagi keerulist pole. Härra hostelipidaja on väga tore ja lahke mees, kes meid kenasti vastu võttis. Laenas meile ka iPadi laadijat, mille ma unesegaselt rongi olin unustanud.

Chiang Mai on palju rahulikuma rütmi ja atmosfääriga kui Bangkok ning ideaalne alguspaik suuremale reisile. Soovitame kõigil siit läbi käia, kel plaanis Tais reisida. Põhiliselt käib kogu melu vanalinnas, kuhu on koondunud kõik peamised turud, kohad, templid jne. Kunagisest linna ümbritsenud müürist on alles jäänud mõned lõigud ning peamised väravad, millest algavad peatänavad. Need on paksult täis erinevaid rahakulutamise võimalusi: riided, ehted, restoranid, tänavatoit, massaž, rolleri ja rattalaenutus, reisibürood. Vaatamist ja tegemist on palju. Jõudsime oma ostlemisretkel juhuslikult Wat Phra Sing’i, mis tundub olevat suurim templikompleks Chang Mai vanalinnas. Kompleks ja ümbritsev aed on ideaalne varjupaik linnakärast. Koha aura tekitab suurt sisemist rahu ja õnnetunnet. Leidsime puude küljest erinevaid inspireerivad silte, mille sõnumites peitub õnne valem.

Sõbrustasime ka ühe kiisuga. 🙂

Mõnus söögikoht kus tšillida.

Saime lõpuks rahulikult voodis magada.
PS. Kõht on endiselt korras.

Täna alustasime päeva jalutuskäiguga elektroonika marketisse, mis on tohutu ja täidetud erinevate tehnikavidinatega. Just name it ja see on olemas ning umbes 4 korda odavam. Liisa sai lõpuks omale laadija ning poole odavamalt kui 7-11 ( 7-11 on läänelike kaupade poekett, kust saab kõike tarvilikku).
Jalutasime pikalt teisele poole vanalinna, et minna Saturday Marketile. Jõudsime hoopiski imelisse parki, mis oli täis puhkavaid ja lebotavaid inimesi, nii kohalikke, expatte kui turiste. Kioskitest sai laenutada bambusmatte 10 bahti tükk. Inimesed tegelesid joogaga, toitsid tuvisid, õppisid, lugesid raamatut, päevitasid, tegid/said massaži, tegid mingisugust aelemis capoeirat ja nautisid niisama laupäeva pärastlõunat.

Jätkasime teekonda otsitud marketi suunas, lõpuks avastasime end täiesti eksinuna tänavaterägastikus. Isegi meie hostelist saadud kaardil polnud märgitud nii kauget sihtpunkti. Õnnekombel saime siiski õigele tänavale, kuid avastasime, et olime jõudnud ikkagi tunnikese enne marketi algust. Tegime aega parajaks kena antiigipoe ees, mis juhuslikult pakkus ka õlut ja veini coolerit (35 bahti ehk 0.8 € ). Vaikselt pandi müügiplatsid ülesse ning rahvast hakkas kogunema. Tegemist on ühe tänavaga, mis iga laupäev kella 16-23 muutub sumisevaks ja rahvarohkeks turuks. Seal müüakse kõike nii riideid, kotte, ehteid, jalanõusid, kaarte, sööki, jooki. Lisaks on seal hulganisti tänavamuusikuid ja sinna sekka eksib ära mõni tantsiv transvestiit. Proovisime palmi sisust tehtud magustoitu, mis maitses nagu cupcake.

Sõime söögikohas, mis pakkus birmapärast toitu. Saime kõhu korralikult täis ja lisaks veel külmad kokteilid ( boosti taolised) alla 4 euro. Toidud on siin võrratud, eriti kui armastad meeletut vürtsi. Kristian kui sünnipärane taimetoitlane tunneb end siin paradiisis ja inimväärsena. Kohtasime saksa turisti, kes pidas meid soomlasteks, sest teab mõnda sõna selles keeles ja lahkasime keelte lingvistilisi erinevusi. Samuti olime kutsutud “Rebellious Gallery” kunstinäitusele, kus pakutakse India toitu, kuid kahjuks olid meie kehad ja meeled liiga kurnatud, et minna seda täisväärtuslikult nautima.
Läbi melu tagasi kõndides avastasime, et muidu tühjad väljakud on muutunud suurteks söögi ja ajaveetmise kohtadeks. Lisaks oli ühel väljakul vintage autode show ning “korvtennisefootbagi” võistlus.
Chiang Mai on ikka tõsiselt mõnus koht! 🙂

PS. Kõht on siiani korras.